Kuidas jäätmete vähendamine kliimakriisi vastu aitab

Oktoobris ilmus GAIA raport „Null jäätmeid, null heidet“, mis annab selge ja ajakohaseima tõendi, et jäätmeteta majandamine on tõhus relv kliimakriisi vastu võitlemisel mitmel moel. Nimelt aitab see toimepidevust tõsta, töökohti luua ja kohalikul majandusel edeneda.

Kokkuvõte

Kliimakriisi süvenedes tuleb igas valdkonnas võtta meetmeid, et vähendada nii kasvuhoonegaaside heidet kui ka kohaneda kiire kliimamuutusega. Jäätmevaldkond on üks koht, kus linnad saavad heidet kõvasti vähendada, parendada toimepidevust ning ühtlasi rahvatervist ja majandust edendada. Jäätmesektorist tuleb kolmandik inimtegevusest tingitud metaaniheitest, mille vähendamisega saab kiiret kasu, kuna väldime nii planeedi soojenemist. Enamgi veel, hea jäätmemajandus vähendab ka teiste sektorite heidet, mis viib üle 100% heite vähenemiseni. Kokkuvõttes toob see lähenemine, mida tunneme ka Zero Waste’i nime all (eesti k ka jäätmeteta majandamine), kasu mitmes vallas, näiteks vähenevad üleujutused, haiguste levik, paraneb mulla kvaliteet ning edeneb majandus. Raport selgitab, kuidas Zero Waste on iga kliimakava tarvilik osa.

Lausa 70% maailma kasvuhoonegaaside heitest tuleb materjalimajandusest, alates ammutamisest kuni äraviskamiseni. See paisutab riikide heitekoguseid mitmes valdkonnas: tööstus, põllumajandus, veondus, energeetika ja muidugi jäätmevaldkond. Toodete eluringist tulenevat heidet väldibki kokkutõmbuv jäätmepõlvkond ja parema jäätmemajanduskava rakendamine. Jäätmemajandus on seega kliimakriisi leevendajana väga alahinnatud.

Jäätmeteta majandamist iseloomustab mitmekülgsus – selle põhieesmärk on pidevalt vähendada jäätmeid mitmel moel, toorme vähendamisest ja jäätmete sortimisest kompostimise ja korduskasutuseni. Kogu maailmas rakendab Zero Waste’i põhimõtteid juba 550 omavalitsust, mõjutades neis majanduskorraldust, sotsiaalset heaolu, kliimakavu ja õigustikku. Teisisõnu on Zero Waste kulutõhus ja tulemused näitavad end kiiresti.

Raport „Null jäätmeid, null heidet“ on üles ehitatud kolmele positiivsele mõjutegurile, mida jäätmeteta majandamise põhimõtete rakendamine võrreldes praeguse jäätmekorraldusega annab:

• Zero Waste leevendab kliimakriisi,

• aitab kliimaga kohaneda ning

• toob lisakasu.

Ingliskeelse raporti lõpus on uuringunäited kaheksast linnast, mis mudeldavad Zero Waste’i põhimõtteid. Need näited on ka tõend, kuivõrd hästi kohandub see suure mõjuga kliimakriisi leevendaja erisugustesse oludesse ja sobitub eri vajadustega.

Soovitused

1. Zero Waste’i eesmärgid ja poliitika tuleb arvata kliimaleevenduste ja -kohanduste plaani.

• Linnad kui peamised jäätmemajanduse eest vastutajad peavad võtma vastu Zero Waste’i üldprogrammi, keskendudes jäätmete eraldi kogumisele, kompostimisvõimaluste tekitamisele ja kogukondlikkusele.
• Investorid ja finantsasutused peavad linnade jäätmeteta majandamise poole püüdlemist toetama tehniliste ja rahaliste vahenditega.
• Riigid saavad arvata jäätmeteta majandamise eesmärgina oma riiklikku energia- ja kliimakavasse jm asjaomastesse riiklikesse kliimakavadesse.

2. Jäätmetekke vältimine ja ühekorraplasti keeld tuleb seada esmatähtsaks.

• Toidujäätmetekke vältimiseks on tarvis läbimõeldud plaani, mis hõlmab kogu toidu tarneahelat põllult põske.
• Ühekorratoodete ja -pakendite, eeskätt plasti keeldu saab omaks võtta nii kohalikul kui ka riigi tasandil.

3. Jäätmete sortimine ja kompostimine peavooluks.

• Arendage arusaadavad ja lihtsasti kasutatavad ühtse märgistusega sortimissüsteemid ja läbimõeldud teavitusprogramm, et saavutada suurt hõlmatust.
• Biolagunevate jäätmete eraldi käitlemiseks on kõige odavam, lihtsam ja mõõdetav viis kompostimine.

4. Investeerige jäätmemajandusse, korduskasutusse ja kompostimisse.

• Üsna vähe raha vajavad näiteks kohapealne jäätmesortimine, materjalide taaskasutus, kompostimine.
• Kohalikud omavalitsused peaksid senised jäätmemajanduskulud kokku arvestama, mis on Zero Waste’i põhimõtteid järgides väiksemad.

5. Jäätmeteta majandamise põhimõtted tuleb lõimida kõigisse eluvaldkondadesse, sealhulgas määrustesse, haridusse ja teavitusse, ning ergutada seda rahaliselt, toetades ringlussevõttu ja kompostimist.

• Kõikehõlmava jäätmeteta majandamise süsteemi juurutamiseks on tarvis regulatsioone, mis rõhutavad majanduslikku edenemist tõhusa süsteemi varal, nii et jäätmekogused jätkavad aina vähenemist.
• Komposti tootmise ja kasutamise toetused ja teised edendusmeetmed aitavad arendada seda viljakat meetodit ning ühtlasi väheneb vajadus seni laialt toetatud sünteetiliste väetiste järele.
• Haridus-, kommunikatsiooni- ja teavitusprogrammide abil saate laialdase osavõtu ja kindlustate põhimõtete järgimise.

6. Tunnustage jäätmeväärindajaid ning hõlmake nad jäätmemajandusse.

• Laske jäätmeväärindajatel olla osa Zero Waste’i süsteemist näiteks konsultantidena ning anda neile uus algus töötaja või ettevõtjana.
• Linnades, kus mitteametlikud korduskasutajad on tõrjutute staatuses, on see ka hea võimalus lõpetada kaua kestnud diskrimineerimine.