Uudised

Optimaalse biojäätmete kogumise süsteemi kavandamine. Omavalitsus või piirkond peab parima biojäätmete kogumise süsteemi väljaselgitamiseks võtma arvesse mitut olulist tegurit: piirkondlikke, sotsiaalseid, majanduslikke ja demograafilisi omadusi. Need on küsimused, millele peab biojäätmete kogumise süsteemi kavandades vastuse leidma. Piirkondlikud omadused Kui suur on elanikkond ja kui tihe on asustus? Kas inimesed elavad peamiselt maal, linnalähedases, pooleldi linnastunud […]

Kohaliku tasandi biojäätmete kogumise süsteemi kavandamisel tuleb kindlasti arvestada toidu- ja aiajäätmete erinevusega. Seetõttu on tarvis neid ka eri viisil koguda ja käidelda. Toidujäätmed on suure tiheduse (umbes 0,6) ja niiskusesisaldusega (70% või rohkem), mistõttu peab neid koguma tihti. Aiajäätmete tihedus on aga väike (umbes 0,2), neid on vaja kokku pressida ja need tekivad hooajaliselt. […]

Hästi toimival biojäätmete kogumise süsteemil on palju ulatuslikke eeliseid. Olgu nimetatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, mulla tervise parandamine, üldise jäätmekäitlussüsteemi toimimise parandamine ja kogukondlik kompostimine, mis mõistagi ühendab kogukonda. Metaani kuni 62% vähem – parem keskkonnale Uuringute järgi võib orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine ja tõhus töötlemine isegi mõõduka eesmärgi korral vähendada prügilast eralduva metaani heitkogust 62 […]

Kui biolagunevatest jäätmetest juttu tuleb – ja meil tuleb, sest vähem kui üheksa kuu pärast kehtib meil  biolagunevate jäätmete eraldi kogumise nõue –, räägitakse mitmest liigist jäätmetest justkui korraga. On toidujäätmed, siis aiajäätmed, siis bio(lagunevad) jäätmed, vahel veel köögi- ja toiduainetööstuse jäätmed. Keeruline? Teeme lihtsamaks! Miks räägime peamiselt toidujäätmetest, aiajäätmed on ju ka orgaanika? Tegelikult […]

Praegune olukord. 16 protsenti on biojäätmete nõuetekohase kogumise ja töötlemise osakaal praegu Euroopa Liidus. 100 protsenti tähendaks, et kõik biolagunevad jäätmed on eraldi kogutud ja töödeldud, niipalju kui see on võimalik. VALDAV OSA tahkeid olmejäätmeid läks 2021. aastal endiselt põletamisele või prügilasse. Miks see on kõnekas? Sest kogu see mass orgaanikat eritab tohutus koguses metaani, […]

Biojäätmete probleem on paljude EL riikide jaoks muutunud üha pakilisemaks. Kuna orgaaniliste jäätmete eraldi kogumise määr on enamikus Euroopas endiselt madal ja EL riikide jaoks läheneb tähtaeg, mil biojäätmete eraldamine ja kogumine tahkete olmejäätmete käitlussüsteemidega muutub kohustuslikuks, peavad omavalitsused leidma toimivad lahendused. Selle üle, kuidas kõige tõhusamalt biojäätmeid ehk nii toidu- kui ka aiajäätmeid koguda, […]

Maaülikool seadis sihiks jäätmevaba majandamise Zero Waste’i põhimõtete järgi. Maaülikool astub rohelise ülikooli egiidi all alates selle aasta kevadest uusi samme, et muuta ülikooli keskkonnajalajälg jäätmevaba majandamise ehk Zero Waste’i põhimõtteid rakendades võimalikult väikeseks. Maaülikooli juhendab sellel teel Teeme Ära Sihtasutus. Täna, 30. märtsil on rahvusvaheline Zero Waste’i ehk jäätmeteta majandamise päev. Maaülikooli rektor Ülle […]

Veel viimased kaks päeva on avatud kandideerimine Zero Waste’i saadikute koolitusprogrammi Hiiumaal. Teeme Ära Sihtasutus ning Hiiumaa Arenduskeskus koostöös Saare Arenduskeskuse ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega korraldavad Hiiumaal jäätmeteta majandamise viiepäevase koolituse. Loe lähemalt siit ja kandideeri!   Fotol koolituspäev sel talvel Pärnumaal.

  Biolagunevate jäätmete eraldi kogumine on kohustuslik alates 1. jaanuarist 2024. Valmistumiseks on jäänud vaid kümme kuud! Analüüs näitab, et ainus võimalus, kuidas täita 2030. aastaks seatud 65% taaskasutuse nõuet, on eraldi kogumise ukselt-uksele-lahendused. Selliste lahendustega on juba praegu Euroopas hulganisti edulugusid. Oluline on näha, et üksnes järjekordse lisaprügikastiga olukorda ei lahenda, vaid vaja on […]

Veebruari viimastel päevadel saime rõõmusõnumi, et Kielist on saanud esimese linnana Saksamaal ametlikult Zero Waste’i linn. Kiel alustas Zero Waste’i linnaks pürgimist 2021. aasta mais. Enne seda aga töötati 2019.–2020. aastal Wuppertali instituudi toel ja koostöös enam kui 450 Kieli elanikuga välja 270-leheküljeline zero waste’i kontseptsioon, milles Kielis on rakendatud üle saja jäätmetekke vältimise meetme. […]